المحتوى المقدم من Äripäeva raadio. يتم تحميل جميع محتويات البودكاست بما في ذلك الحلقات والرسومات وأوصاف البودكاست وتقديمها مباشرة بواسطة Äripäeva raadio أو شريك منصة البودكاست الخاص بهم. إذا كنت تعتقد أن شخصًا ما يستخدم عملك المحمي بحقوق الطبع والنشر دون إذنك، فيمكنك اتباع العملية الموضحة هنا https://ar.player.fm/legal.
Player FM - تطبيق بودكاست انتقل إلى وضع عدم الاتصال باستخدام تطبيق Player FM !
Happy Valentine’s Day! You know what that means: We have a brand new season of Love Is Blind to devour. Courtney Revolution (The Circle) joins host Chris Burns to delight in all of the pod romances and love triangles. Plus, Meg joins the podcast to debrief the Madison-Mason-Meg love triangle. Leave us a voice message at www.speakpipe.com/WeHaveTheReceipts Text us at (929) 487-3621 DM Chris @FatCarrieBradshaw on Instagram Follow We Have The Receipts wherever you listen, so you never miss an episode. Listen to more from Netflix Podcasts.…
المحتوى المقدم من Äripäeva raadio. يتم تحميل جميع محتويات البودكاست بما في ذلك الحلقات والرسومات وأوصاف البودكاست وتقديمها مباشرة بواسطة Äripäeva raadio أو شريك منصة البودكاست الخاص بهم. إذا كنت تعتقد أن شخصًا ما يستخدم عملك المحمي بحقوق الطبع والنشر دون إذنك، فيمكنك اتباع العملية الموضحة هنا https://ar.player.fm/legal.
Saates "Digitark äri" räägime, kuidas ettevõtted saavad innovatsiooni ja tehnoloogia abil leida uut kasvu ning tõsta oma äri efektiivsust. Uurime külalistega innovatsiooni rolli äris. Saate külalised toovad välja, et innovatsioon ei pea olema midagi mastaapset ja pöördelist – olulised on ka väikesed muudatused, mis teevad ettevõtte töö tõhusamaks või klientide elu lihtsamaks. Muudatustega on otseselt seotud ka ettevõtte andmed ja oskus neid äri jaoks tööle panna. Arutame, kuidas ettevõtted saavad oma andmeid nutikalt kasutada paremate otsuste tegemiseks. Saatekülalised jagasid praktilisi näiteid andmepõhisest innovatsioonist ning jagasid soovitusi andmete kvaliteedi tagamiseks. Arto Aas, OIXIO Advisory ärivaldkonna juht tõdeb, et täna siiski on veel väga palju selliseid ettevõtteid, kus andmeid ei osta hinnata ega kasutada või ei teata, milliseid andmeid kogutakse ja kus need asuvad. See väärtuslik info on sageli näiteks töötajate peades, paberil kuskil sahtlis, juhuslikus tabelis või e‑mailis. Ja seda tohutut väärtust ei osata välja võtta, mis ettevõttel aastate jooksul koguneb, ei osata kasuta ei sisemiste protsesside tõhustamiseks ega müügis või tootearenduses. Võimalusi innovatsiooniks pakub muu hulgas ka tormiliselt arenev tehisaru. Saate külalised tõdesid, et AI pole enam tulevikutehnoloogia, vaid reaalne tööriist, mis aitab ettevõtetel juba täna näiteks klientide päringutele vastata sekunditega, teha finantsanalüüsi minutitega ning optimeerida tootmisprotsesse reaalajas. Saate lõpuosas uurime, kust leida ettevõttele raha innovatsiooniks. Saame teada, milliseid riiklikke toetusmeetmeid saab täna kasutada, et katta kuni 70% tehnoloogiainvesteeringutest maksimaalse toetussummaga 400 000 eurot. Saates on külas Arto Aas, kes on OIXIO Advisory ärivaldkonna juht ja Coop Pank IT juht Martin Kuustik. Saatejuht on Mare Timian, raamatupidaja.ee äriportfelli juht. Saatesarja "Digitark äri" toob kuulajateni OIXIO Digital. Fotol vasakult: Martin Kuustik, Mare Timian ja Arto Aas. Autor: Andres Laanem
المحتوى المقدم من Äripäeva raadio. يتم تحميل جميع محتويات البودكاست بما في ذلك الحلقات والرسومات وأوصاف البودكاست وتقديمها مباشرة بواسطة Äripäeva raadio أو شريك منصة البودكاست الخاص بهم. إذا كنت تعتقد أن شخصًا ما يستخدم عملك المحمي بحقوق الطبع والنشر دون إذنك، فيمكنك اتباع العملية الموضحة هنا https://ar.player.fm/legal.
Saates "Digitark äri" räägime, kuidas ettevõtted saavad innovatsiooni ja tehnoloogia abil leida uut kasvu ning tõsta oma äri efektiivsust. Uurime külalistega innovatsiooni rolli äris. Saate külalised toovad välja, et innovatsioon ei pea olema midagi mastaapset ja pöördelist – olulised on ka väikesed muudatused, mis teevad ettevõtte töö tõhusamaks või klientide elu lihtsamaks. Muudatustega on otseselt seotud ka ettevõtte andmed ja oskus neid äri jaoks tööle panna. Arutame, kuidas ettevõtted saavad oma andmeid nutikalt kasutada paremate otsuste tegemiseks. Saatekülalised jagasid praktilisi näiteid andmepõhisest innovatsioonist ning jagasid soovitusi andmete kvaliteedi tagamiseks. Arto Aas, OIXIO Advisory ärivaldkonna juht tõdeb, et täna siiski on veel väga palju selliseid ettevõtteid, kus andmeid ei osta hinnata ega kasutada või ei teata, milliseid andmeid kogutakse ja kus need asuvad. See väärtuslik info on sageli näiteks töötajate peades, paberil kuskil sahtlis, juhuslikus tabelis või e‑mailis. Ja seda tohutut väärtust ei osata välja võtta, mis ettevõttel aastate jooksul koguneb, ei osata kasuta ei sisemiste protsesside tõhustamiseks ega müügis või tootearenduses. Võimalusi innovatsiooniks pakub muu hulgas ka tormiliselt arenev tehisaru. Saate külalised tõdesid, et AI pole enam tulevikutehnoloogia, vaid reaalne tööriist, mis aitab ettevõtetel juba täna näiteks klientide päringutele vastata sekunditega, teha finantsanalüüsi minutitega ning optimeerida tootmisprotsesse reaalajas. Saate lõpuosas uurime, kust leida ettevõttele raha innovatsiooniks. Saame teada, milliseid riiklikke toetusmeetmeid saab täna kasutada, et katta kuni 70% tehnoloogiainvesteeringutest maksimaalse toetussummaga 400 000 eurot. Saates on külas Arto Aas, kes on OIXIO Advisory ärivaldkonna juht ja Coop Pank IT juht Martin Kuustik. Saatejuht on Mare Timian, raamatupidaja.ee äriportfelli juht. Saatesarja "Digitark äri" toob kuulajateni OIXIO Digital. Fotol vasakult: Martin Kuustik, Mare Timian ja Arto Aas. Autor: Andres Laanem
Ehkki entusiasm on suurte muutuste elluviimisel hädavajalik, siis hurraa-optimismi, hirmutamise ja maailmalõpu kuulutamisega majandust kestlikumale teele ei innusta, selgitab saates A Le Coqi juht Jaanus Vihand. 2023. aastal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse, Tööandjate keskliidu ning Kaubandus-Tööstuskoja korraldatud ettevõtluse auhinna konkursil aasta kestliku ettevõtte tunnustuse saanud joogitööstusel on kaks suuremat eesmärki, mille saavutamise nimel igapäevaselt töötatakse. Millised need on, kuidas tööstus jätkusuutlikuma tulevikuni liikunud on, millised on lähiaastate eesmärgid ja fookused ning suuremad takistused ja kuidas viia ellu suuri muutusi äris, kus suurim jalajälg on partnerite vähendada, sellest räägib Vihand lähemalt saates. Saatejuht on Rivo Sarapik. Fotol Jaanus Vihand. Foto: Andras Kralla.…
50 aastat riigikaitses pausil olnud Eesti saab nii mõndagi kõrva taha panna 100aastase vabatahtliku riigikaitse ning kaitsetööstuse ülesehitamise kogemusega Soomelt, tõdevad riigikaitsekuu „Soraineni sageduse” saates kindral Martin Herem ja advokaadibüroo Sorainen asutaja ja vanempartner Aku Sorainen. Vabariigi aastapäeva hõngulises saates arutleme riigikaitse ja kaitsetööstuse üle. Jutuks tuleb, mida on Eestil õppida Soomelt ja ka Lätilt, mis pärsib meie kaitsevõimet ja kuidas kaitsetööstust arendada. Sisuturunduslikku saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen riigikaitse nõustamisvaldkonna eksperdid, partner Kaupo Lepasepp ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on kindral Martin Herem ning Soraineni büroo asutaja ja vanempartner Aku Sorainen. Fotol Aku Sorainen, Martin Herem, Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp. Foto: Andres Laanem.…
Kas koolitusmaailm on uue pöörde lävel? Kuidas sünnib innovatsioon koolitajate kogukonnas? Saade „Õppetund“ uurib, mida toob aprilli alguses toimuv 10. koolitajate mittekonverents, kus kohtuvad täiskasvanuõppe praktikud ning innovatsiooni ja digitaliseerimise eksperdid. Saates on külas mittekonverentsi korraldajad Kertu Eensaar, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras projektijuht ja Helina Loor, Õpidisain OÜ õpidisainer, asutaja ja juhatuse liige, kes avavad mittekonverentsi olemust, juubeliaasta fookusteemasid ning koolitusmaastiku taustahoovuseid. Saadet juhib Katre Savi. Fotol: Kertu Eensaar ja Helina Loor. Autor: Andres Laanem…
Ettevõtete IT-turve on tõusnud küberrünnete valguses ülioluliseks. Uus direktiiv Euroopast, mis kannab nime NIS2, püüab korrastada reegleid ja seab ettevõtetele kohustusi IT-turvalisuse tagamiseks. Küberründed on tõusnud üheks peamiseks murekohaks, mis ohustavad ettevõtete turvalist toimimist. Tele2 Eesti B2B võrguäri ja IT-teenuste valdkonnajuht Janek Jaago on seda meelt, IT-turvalisuse tagamine eeldab ettevõttes mitmete tegurite samaaegset kasutamist: investeeringuid tehnilise poole ehk riist- ja tarkvarasse (nt tulemüür), personali pidevat koolitamist ja muidugi tarku otsuseid enne rünnaku toimumist. Primendi IT-teenuste ärikonsultandi Rene Kaalo sõnul hakkab ettevõtete digiturvalisuse üle juba üsna pea valvet pidama direktiiv NIS2. Direktiivi on vastu võtnud juba Leedu, Läti tegeleb protsessiga ning Eesti valmistab ette seaduseelnõu, millega seatakse ettevõtetele IT-turbe nõuded, mille täitmise eest vastutavad ettevõttes juhatuse liikmed. Saates räägivad Tele2 B2B võrguäri ja IT-teenuste valdkonnajuht Janek Jaago ja Primendi IT-teenuste ärikonsultant Rene Kaalo, millised IT-turbe investeeringud on vältimatud ja millal saab öelda, et investeeringud on piisavalt tehtud. Juttu tuleb ka sellest, milliseid nõudeid sisaldab NIS2 juhtkonnaliikme vastutus. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Janek Jaago ja Rene Kaalo. Fotod: erakogu.…
Saates "Digitark äri" räägime olulisel ja praktilisel teemal: ettevõtte ressursside raiskamisest ja tühjadest kuludest. Arutame saate külalistega ressursitõhususe kriitilisi aspekte, tuues elulisi näiteid, kuidas näiliselt väikesed raiskamised võivad aastas kasvada suurteks summadeks. Külalised selgitavad, millised on Eesti ettevõtete suurimad raiskamiskohad, kuidas neid kontrolli alla võtta ja kuidas raiskamise probleeme ennetada või lahendada. Alustame saadet mõtlemapanevate küsimustega. Üks tilkuv kraan võib aastas raisata kuni 10 000 liitrit vett. Kui lisada siia tühikäigul töötavad masinad, öösel põlevad tuled ja ebaefektiivsed protsessid, kaotavad Eesti ettevõtted aastas miljoneid eurosid hooletuse ja raiskamisega. Seega, kui palju maksab teie ettevõttele üks tühjalt põlev lamp aastas? Või kontorimasinad, mis töötavad ööpäev läbi ooterežiimil? Uurime saates ka andmete rolli ettevõtte kulude juhtimisel - kuidas ja milliseid andmeid koguda, nende kvaliteeti tagada ning kuidas neid efektiivselt kasutada ressursside optimeerimiseks ja kulude vähendamiseks. Küsime sedagi, kui palju võidaks näiteks üks Eesti väikeettevõte rahaliselt, kui ta vaataks üle kõik oma protsessid ja tõhustaks ressursikasutust. See summa on sedavõrd muljetavaldav, et paneks iga ettevõtja kukalt kratsima ja lahendusi otsima. Räägime ka tehnoloogia võimalustest ressursikasutuse monitoorimisel ja parendamisel. Saate lõpuosas küsime, kas ja kuidas saaks luua konkurentsieelist läbi ressursitõhususe. Saates on külas Marti Arak DeltaE Inseneribüroost ja EBS-i juhtivõppejõud Jari Kukkonen, kes on Lean-metoodika ekspert. Saadet juhib Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht. Fotol: Jari Kukkonen, Mare Timian ja Marti Arak. Autor: Andres Laanem…
Üha rohkem investoreid otsib võimalusi, mis pakuvad volatiilsete aktsiaturgude kõrval stabiilsust. See on andnud hoogu juurde börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatele erakapitalifondidele. INVL Family Office'i Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor räägib, kes võiks alternatiivsete investeeringute poole vaadata ning mida tuleks selle juures silmas pidada. Erakapitalifondid on suunatud pikaajalisele kasvule ja sõltuvad vähem turgude lühiajalistest kõikumistest. „Need fondid investeerivad ettevõtetesse, millel on juba tõestatud ärimudel, ning fondi meeskond aitab strateegilisi otsuseid suunata,” selgitab Rait Kondor. Seejuures pakuvad nad investoritele võimalust teenida turu keskmisest kõrgemat tootlust. Hiljuti kaasas INVL läbi investeerimisfondi Private Equity Fund II 305 miljonit eurot, mida hakatakse investeerima nii Baltikumi, Poola kui mujale Euroopasse. Lisaks plaanib fond teises voorus täiendavat raha kaasata. Saates räägib Rait Kondor lähemalt sellest, kellele erakapitalifondid sobivad, mis on minimaalse investeeringu summa, kui pika perspektiiviga investor arvestama peaks, kuidas erineb erakapitalifond iduettevõtetesse investeerimisest ning millised on investeerimisvõimalused Baltikumis. Saadet juhib Simo Sepp. Fotol Rait Kondor. Soto: Simo Sepp.…
Kaks Äripäeva jaekaubanduse TOPi jõudnud juhti tulevikku optimistlikult ei näe. Äripäeva jaekaubanduse edetabelis 11. koha saanud Selveri juhi Kristi Lompi sõnul käib 2025. aasta eelarve koostamine, mis rõõmustamiseks põhjust ei anna. "Kui eelmine aasta samal ajal eelarvet koostasime, siis tundus, et näeme päikest pilvede tagant. Järgmise aasta eelarvet tehes pole aga ühtegi põhjust olla numbrilises mõttes optimistlik," rääkis Lomp. Jaekuabanduse edetabelis esimese saja sekka mahtunud Humana juht Margus Suik prognoosib samuti, et 2025. aasta tuleb tavapärasest keerulisem. "See aasta oleme enam-vähem rahul ja näeme vaeva, et maksutõuse kliendi jaoks kompenseerida. Järgmine tuleb kindlasti eelmiste aastatega võrreldes keeruline," tõdes Suik. Saates rääkisime veel ka väiksematest kodupoodidest, mis Selveri juhi hinnangul pole sugugi minevik. "Kaubandus on väga mitmekesine, kus on ruumi nii suurematele kui väiksematele," tõdes ta. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi. Foto autor: Liis Treimann…
Seekordne saade viib kuulajad konverentsile puidutööstuse äriplaan 2024, kus avalikustati ka käesoleva aasta puidutööstuse TOP. Saates räägivad konkurentsivõimest ja investeerimisjulgusest puidutööstuse TOPi 52. kohal oleva liimpuidust akna- ja uksekomponente tootva Barruse tegevjuht Martti Kork ja 73. kohal oleva puitmaterjali termotöötlemisega tegeleva Thermoarena juht ja omanik Vahur Pindma, majandusprognoosi puidutööstuste vaatenurgast annab Swedbanki metsa- ja puidutööstuse sektorijuht Alvar Mällo. "Selle aasta kevadel oli lennuvälja tunne, et kohe hakkame lendama," räägib saates Vahur Pindma. Teine poolaasta võttis lennutunnet küll veidi maha, kuid mitte täiesti. "Ilmselt viimane kvartal võimaldab ikkagi tööd teha. Võib-olla isegi natuke ootusega, aga ma arvan, et see aasta läheb paremini kui mullu." Eelmine aasta oli ikka väga ränk, lisab Barruse tegevjuht Martti Kork. "Aasta tagasi ennustasin, et selle aasta TOPi võitja on see, kes esimesena luua ukse ette saab. Tulevik tundus ikka väga tume." Kork lisas, et tegelikult pole ka käesolev aasta palju parem, kuid "luuda ukse ette" panema ei hakata ja aasta lõpp võib tulla juba helgem. Saate pani kokku Toomas Kelt. Pildil Martti Kork ja Vahur Pindma, fotograaf Johanna Adojaan.…
"Palga kordasaamise üks oluline eeldus oli, et me ise tegime enamiku töödest läbi. Nii saime aru, kui palju võtab aega mingi töö tegemine," selgitas Pindi Kinnisvarahalduse seeniorpartner Kalev Roosiväli, miks nad on Tõnissoniga käinud lund lükkamas ja lehti riisumas. Kinnisvara korrashoiu sektor on silmitsi mitmete väljakutsetega, sealhulgas töötajate madala palgataseme, kaadrivoolavuse, klientide tagasiside ja digitaliseerimisega. Sektoris on madalad palgad jätkuvalt probleem. Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuhi Ronald Tõnissoni sõnul oli spetsialistide palga tõstmine paratamatu. “Viimase kahe aasta jooksul said välikoristajad kuskil 20–25protsendise palgatõusu, sisekoristajad 15, tehnohooldajad 20 ja kinnisvarahaldurid on saanud kõige kõrgema palgatõusu, kuskil 30 protsenti,” rääkis Tõnisson. Roosivälja sõnul on töötajad nüüd palgaga rahul, kuigi rahulolu uuringut veel tehtud pole. “Ma arvan, et personalispetsialist nahutaks meid sellepärast, kui me ütleme siin välja, et me arvame, et kõik on maru rahul.” Suusõnaliselt on Roosiväli spetsialistidelt aga kinnituse saanud. Puhastusteenindajate puhul loeb lisaks rahanumbrile Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu tegevjuhi Maili Kivirähki sõnul ka ettevõtte lisaväärtused. “Kui neile midagi ei sobi, lähevad nad teise ettevõttesse. Puhastusteenindajatel käib see ringlus. Kui kuskil mujal makstakse 100 eurot rohkem, läheb ta sinna, aga kui ettevõttel on tema jaoks lisaväärtused, ta ära ei lähe.” Kuula veel saatest olulistest trendidest nagu digitaliseerimine, automatiseermine, ESG ja kliendi tagasiside. Intervjueeris Ireene Kilusk. Foto: Raul Mee…
Saates räägime, et taristuehituse sektori tulevik sõltub riigi tellimustest, samuti ühiskonna mõtteviisi ning kliimaseaduse nõuetest. Teiselt poolt on ka ettevõtetel vaja muutustega kohaneda ja juurutada uusi tegevusi, et olla hea pikaajaline partner avalikule sektorile. TOPis teise koha võitnud elektri-, telekommunikatsiooni ja gaasivõrkude ehitaja Connecto juht Tanel Kutsar räägib, et tänavu on ettevõtte mõned valdkonnad juba hädas, nende suurima tellija Elektrilevi rahakott on tühi, enam ei tellita töid eelmise aastaga samas mahus ja segadust tuleviku osas on palju. Samuti on tulnud rohkem just roheenergiaga seotud projektide katkestusi, mis teeb tööde ja tööjõu pikaajalise planeerimise keeruliseks. Eesti suurim teedeehitaja Verston Grupi kaastegevjuht Jüri Tamm räägib, et taristuehituse tulevikku mõjutab enim kiiresti muutuv ühiskond, säästlikuma energia ja elektrisõidukite kasutamine ning tehisintelligent. „Ühelt poolt C02 tase maailmas tõuseb, teiselt poolt Euroopa Komisjon suurendab kulutusi jätkusuutliku transporditaristu arendamisele,“ tõi ta esile kaks olulist trendi. Järgmisel aastal on koostamisel tehnoloogia arendamise teekaardid, et ettevõtetel oleks lihtsam vähese heitega tehnoloogiaid katsetada. 2030ks aastal hakatakse hindama suuremate taristuobjektide C02 jalajälge ja riigihanked sisaldavad keskkonnahoidlikkuse kriteeriumit. Verston on seadnud endale eesmärgi, et vähendada 10 aastaga 2034. aastaks ettevõtte jalajälge 80% ja saada Euroopa juhtiv ettevõte jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajamisel. Kuidas Verston plaanib olla hea pikaajaline partner avalikule sektorile ja viia ellu vajalikke muutusi, sellest kuuletegi lähemalt saates. Fotol: Verston Grupi kaastegevjuht Jüri Tamm. Foto: Raul Mee…
Kuigi tööturg paistab peale vaadates stabiilne, siis ei pruugi kõik olla nii lilleline kui tundub. Mõned koondamised jäävad avaliku tähelepanuta, kuna töötajaid koondatakse pika aja jooksul, rääkis saates “Äripäeva TOP” Swedbanki juht Olavi Lepp. "Kollektiivse koondamise piir sõltub ettevõtte suurusest ning sellega kaasnevad ettevõttele mõned lisakohustused, sealhulgas ka töötukassa teavitamine," selgitas ta. Seega tundub Lepale, et võimalusel koondatakse kuu aja jooksul alla selle piiri, kuid koondamisi tehakse mitmel kuul järjest. "Sel juhul me ei kuule koondamisest töötukassast, vaid näeme lihtsalt ettevõtte töötajate arvu vähenemist pikema aja jooksul ja nii jäävad ilmselt avalikus ruumis mõned koondamised tähelepanuta," rääkis TOPi esimese koha saaja Swedbanki juht Olavi Lepp. Tööturu stabiilsus ja majanduslanguse puhul vähene koondamiste arv oli eelmiste majanduskriisidega võrreldult üllatav, kuid järgmisel aastal sellist optimismi ettevõtetel olla ei pruugi, rääkis Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi. "Kuigi kõik viitab sellele, et tööpuudus püsib endiselt madal, siis ma ei oleks üllatunud, et ka talvel ja nüüd järgmise aasta esimeses kvartalis näeme isegi rohkem koondamisi just sellepärast, et enam pole seda kannatamise ruumi ettevõtjatel," sõnas Hundimägi. Kuula saatest, mis on selliste töötajate tulevikuvõimalused, miks pangad eelmise aasta saja kõige edukama ettevõtte järjestuses esimesed kuus kohta hõivasid ning millised maakonnad olid veel peale Harjumaa tabelis esindatud. Külas on Swedbanki juht Olavi Lepp ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.…
Sulgemiste laine tekstiili- ja rõivatööstuses ei ole veel lõppenud ja varakevadel võib selguda veel ettevõtteid, kes Eestis tegevuse lõpetavad, rääkis A La Carte Uniformsi tegevjuht Kristiina Tikerpäe. "Olen suhelnud mõne tootjaga ja nad on väga äraootaval seisukohal. Nad on võib-olla juba paar hooaega tegelikult kogu aeg öelnud, et no nüüd vist varsti tuleb uksed kinni panna," rääkis ta. Siis on jälle võib-olla töö peale tulnud ja nad on siiski otsustanud jätkata, kuid lihtne ei ole. "Eesti tootjaid on ju siiski suuresti seotud Rootsi ja Soome klientidega ja kui nende müüginumbrid on kukkunud, siis ei tule ka tootmises nii suuri tellimusi. Ma olen kuulnud, et tellimused on palju väiksemad, kui nad vanasti olid," ütles Tikerpäe. Siiski paistab sektoris silma ka ettevõtteid, kellel läheb väga hästi. Tekstiili- ja rõivatööstuse TOPis esimese koha pälvinud Frictape kasvatas kasumit neljakordselt ligi 800 000 euroni ja müügitulu kolmandiku võrra ehk 3,25 miljoni euroni. Kuigi pealtnäha ei ole nööri, köie ja võrgulinade tootjal Frictape’il ja vormirõivastega tegeleval A La Cartel just palju ühist, kimbutavad neid samad probleemid. Kuula saatest, kuidas on ettevõtjad hakkama saanud nii mõnelegi teisele saatuslikuks saanud tarneahelate probleemidega, ESG survega ja kuidas kaitsetööstus sektori tippu veab. Saadet juhib Ireene Kilusk. Foto: Liis Treimann…
Saates räägime mitmest 2025. aastal jõustunud raamatupidamislikust muudatusest. Mikroettevõtete arv suureneb märkimisväärselt, sest nende kriteeriume on oluliselt leevendatud. Mikroettevõtted saavad esitada lihtsustatud aastaaruande. Samuti käsitleme isiklike autode maksustamist tööalase kasutuse korral ning räägime uuest komandeeringu päevaraha piirmäärast ja esinduskulude maksustamisest. Ekspertnõu jagab Enno Lepvalts raamatupidamisbüroost Vesiir, teda küsitleb Hando Sinisalu. Fotol Enno Lepvalts. Foto: erakogu.…
Transpordisektoris on energiasääst ja keskkonnamõju üha enam fookuses. Surve on järk-järgult sõiduvahendeid välja vahetada keskkonnasõbralikemate vastu, ent üleminekuajal on tarvis alternatiive. Neste lahendus on taastuvtoorainest vedelkütus, mida toodetakse jäätmetest ja jääkidest ning mille kasutamine säästab keskkonda. Neste on maailma suurim taastuvtoorainest vedelkütuste valmistaja, kellel on eri riikidest tuua näiteid selle edukast kasutuselevõtust, kuid laiadesse massidesse ei ole veel jõudnud. “Neid aspekte, mille poole Neste püüdleb, on märksa rohkem, kui me näiteks Eesti tanklates näeme. Me vastutame kogu tarneahela läbipaistvuse ja eetilise tootmise eest, peame börsiettevõttena oluliseks võrdset kohtlemist ja bioloogilist mitmekesisust,” rääkis Neste Eesti juhatuse liige ja õigusnõunik Ülle Tamme. Üheks põhjuseks, miks Neste tanklates Neste MY taastuvtoorainest valmistatud diislikütust tagasihoidlikult tarbitakse, on hinnavahe, aga ka vähene teadlikkus. “Võib öelda küll, et meie kliendid jagunevad kaheks ja ühed vaatavad väga täpselt seda hinnavahet,” nõustus Tamme. “Rääkides transpordikütustest, siis HVO liiki kütus on paraku maksustatud samaväärselt fossiilse diislikütusega ja kaheksa korda kõrgemini kui gaas. Sellises olukorras on palju tahta, et inimene ei hääleta ainult ratastega.” Üks meede, kuidas autostumist mõjutada ja muuta transport keskkonnasõbralikumaks, on mootorsõidukimaks. Kas uus maks on mõjutanud tarbijakäitumist tanklas? “Meile selles mõttes automaksu mõju ei ulatu, mõnes sektoris on sõitude maht isegi kasvanud. Pigem avaldab mõju üldpilt ehk maksud ja ebakindlus. See mõjutab hetkeajendil otsustatud sõite, kindlasti planeeritakse rohkem,” rääkis Neste äriklientide müügijuht Martin Õunap. Ta lisas, et veonduse poolel on näha isegi kasvutrendi, sest inimesed kasutavad toodete tellimiseks aktiivselt e-kanaleid. Automaks peaks pikemas perspektiivis suunama sõiduki välja vahetama keskkonnasõbralikuma vastu, kuid ka vahepeal on tarvis kestlikke lahendusi ning siinkohal on taastuvtoorainest diislikütus üks lahendusi. Selle laiemalt kasutusele võtmiseks on vaja turul sekkumist ja võrdsetel põhimõtetel kestlike kütuste toetamist. Regulatsioonidest, näidetest mujal maailmas ja paljudest teistest kestliku transpordiga seotud teemadest saab kuulda lähemalt sisuturunduslikust saatest „Jätkusuutlik ja roheline“ , kus teemat aitavad selgitada Neste Eesti juhatuse liige ja õigusnõunik Ülle Tamme ning äriklientide müügijuht Martin Õunap. Saatejuht on Esme Kassak.…
Saates "Nimed müügitahvlil" vaatavad Silver Rooger ja Mardo Kase Dominate Salesist tagasi viimasele kuuele kuule ja analüüsivad keerulisemaid müügialaseid olukordi. Kuidas leida tasakaalu ülikiirel perioodil, kui kõik võimalused on korraga laual? Mis juhtub, kui hea kliendisuhe katkeb juhtkonnavahetuse tõttu? Kas ja kuidas on võimalik päästa kliendisuhteid, kui uus otsustaja ei jaga eelmise entusiasmi? Juttu tuleb sellest, miks on oluline kiiresti reageerida juhi või kontaktisiku vahetusele ning kuidas vältida potentsiaali raiskamist, kui oled ülekoormatud. Samuti arutame, kuidas kasutada sotsiaalset tõestust müügiprotsessis – miks lihtsalt väita, et „kliendid on rahul“, ei ole piisav ning kuidas jutustada mõjusamaid kliendilugusid, mis aitavad ostjal enesekindlamalt otsuseid teha. Kuulajatele pakutakse saates praktilisi soovitusi, kuidas hallata müügisuhteid, vältida müügitöö saboteerimist oma mõtteprotsessidega ning leida tasakaal kiire kasvuperioodi ja pikaajaliste klientide hoidmise vahel. Kuula saadet ja saa praktilisi nippe, kuidas paremini juhtida oma müügiprotsesse ja kliendisuhteid! Foto: pexels.com…
مرحبًا بك في مشغل أف ام!
يقوم برنامج مشغل أف أم بمسح الويب للحصول على بودكاست عالية الجودة لتستمتع بها الآن. إنه أفضل تطبيق بودكاست ويعمل على أجهزة اندرويد والأيفون والويب. قم بالتسجيل لمزامنة الاشتراكات عبر الأجهزة.