المحتوى المقدم من Äripäeva raadio. يتم تحميل جميع محتويات البودكاست بما في ذلك الحلقات والرسومات وأوصاف البودكاست وتقديمها مباشرة بواسطة Äripäeva raadio أو شريك منصة البودكاست الخاص بهم. إذا كنت تعتقد أن شخصًا ما يستخدم عملك المحمي بحقوق الطبع والنشر دون إذنك، فيمكنك اتباع العملية الموضحة هنا https://ar.player.fm/legal.
Player FM - تطبيق بودكاست انتقل إلى وضع عدم الاتصال باستخدام تطبيق Player FM !
Matt Deseno is the founder of multiple award winning marketing businesses ranging from a attraction marketing to AI appointment setting to customer user experience. When he’s not working on the businesses he teaches marketing at Pepperdine University and he also teaches other marketing agency owners how they created a software company to triple the profitability for the agency. Our Sponsors: * Check out Kinsta: https://kinsta.com * Check out Mint Mobile: https://mintmobile.com/tmf * Check out Moorings: https://moorings.com * Check out Trust & Will: https://trustandwill.com/TRAVIS * Check out Warby Parker: https://warbyparker.com/travis Advertising Inquiries: https://redcircle.com/brands Privacy & Opt-Out: https://redcircle.com/privacy…
المحتوى المقدم من Äripäeva raadio. يتم تحميل جميع محتويات البودكاست بما في ذلك الحلقات والرسومات وأوصاف البودكاست وتقديمها مباشرة بواسطة Äripäeva raadio أو شريك منصة البودكاست الخاص بهم. إذا كنت تعتقد أن شخصًا ما يستخدم عملك المحمي بحقوق الطبع والنشر دون إذنك، فيمكنك اتباع العملية الموضحة هنا https://ar.player.fm/legal.
Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsiooni saates "Cleantech" räägime Eestis tehtavast uuendtoidust. Millised on võimalused ja probleemid, kuidas on vaja seadusandlust muuta kogu Euroopas, et uuendtoidu tegijad pigem siia turule tuleksid ning ei vaataks Aasia ja Ameerika suunas ning mis asi see uuendtoit ikkagi on. Külas on Oliver Rätsep Accelerate Estoniast, Märt-Erik Martens Gelatexist ja Mary-Liis Kütt Äio techist. Toiduinnovatsiooni on vaja teha, et meie planeet oleks elamiskõlbulik ka saja ja tuhande aasta pärast, sõnab Märt-Erik Martens. "Me teeme täpselt äravahetamiseni samasugust liha kultiveeritud lihana, aga me teeme seda bioreaktoris ja võime seda teha Lasnamäe keldris. Eeldus on, et rahvaarv kasvab ja linnastumine suureneb. Maakasutust saab efektiivistada, kui see ei ole lihatööstuse all ja meil on alternatiivid. Kui me vaatame tulevikku ja võib olla me hakkame käima teistel planeetidel. Siis on vaja toidutööstust, mis ei sõltu planeedi biosfäärist. Me ei saa teha asju selliselt nagu me oleme 10 000 aastat teinud." ütleb Martens. Milline võiks olla toidutööstuse tulevik, saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Sunly AS. Fotol vasakult: Märt-Erik Martens, Mart Valner, Oliver Rätsep, Mary-Liis Kütt. Autor: Andres Laanem
المحتوى المقدم من Äripäeva raadio. يتم تحميل جميع محتويات البودكاست بما في ذلك الحلقات والرسومات وأوصاف البودكاست وتقديمها مباشرة بواسطة Äripäeva raadio أو شريك منصة البودكاست الخاص بهم. إذا كنت تعتقد أن شخصًا ما يستخدم عملك المحمي بحقوق الطبع والنشر دون إذنك، فيمكنك اتباع العملية الموضحة هنا https://ar.player.fm/legal.
Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsiooni saates "Cleantech" räägime Eestis tehtavast uuendtoidust. Millised on võimalused ja probleemid, kuidas on vaja seadusandlust muuta kogu Euroopas, et uuendtoidu tegijad pigem siia turule tuleksid ning ei vaataks Aasia ja Ameerika suunas ning mis asi see uuendtoit ikkagi on. Külas on Oliver Rätsep Accelerate Estoniast, Märt-Erik Martens Gelatexist ja Mary-Liis Kütt Äio techist. Toiduinnovatsiooni on vaja teha, et meie planeet oleks elamiskõlbulik ka saja ja tuhande aasta pärast, sõnab Märt-Erik Martens. "Me teeme täpselt äravahetamiseni samasugust liha kultiveeritud lihana, aga me teeme seda bioreaktoris ja võime seda teha Lasnamäe keldris. Eeldus on, et rahvaarv kasvab ja linnastumine suureneb. Maakasutust saab efektiivistada, kui see ei ole lihatööstuse all ja meil on alternatiivid. Kui me vaatame tulevikku ja võib olla me hakkame käima teistel planeetidel. Siis on vaja toidutööstust, mis ei sõltu planeedi biosfäärist. Me ei saa teha asju selliselt nagu me oleme 10 000 aastat teinud." ütleb Martens. Milline võiks olla toidutööstuse tulevik, saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Sunly AS. Fotol vasakult: Märt-Erik Martens, Mart Valner, Oliver Rätsep, Mary-Liis Kütt. Autor: Andres Laanem
Kas koolitusmaailm on uue pöörde lävel? Kuidas sünnib innovatsioon koolitajate kogukonnas? Saade „Õppetund“ uurib, mida toob aprilli alguses toimuv 10. koolitajate mittekonverents, kus kohtuvad täiskasvanuõppe praktikud ning innovatsiooni ja digitaliseerimise eksperdid. Saates on külas mittekonverentsi korraldajad Kertu Eensaar, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras projektijuht ja Helina Loor, Õpidisain OÜ õpidisainer, asutaja ja juhatuse liige, kes avavad mittekonverentsi olemust, juubeliaasta fookusteemasid ning koolitusmaastiku taustahoovuseid. Saadet juhib Katre Savi. Fotol: Kertu Eensaar ja Helina Loor. Autor: Andres Laanem…
Ettevõtete IT-turve on tõusnud küberrünnete valguses ülioluliseks. Uus direktiiv Euroopast, mis kannab nime NIS2, püüab korrastada reegleid ja seab ettevõtetele kohustusi IT-turvalisuse tagamiseks. Küberründed on tõusnud üheks peamiseks murekohaks, mis ohustavad ettevõtete turvalist toimimist. Tele2 Eesti B2B võrguäri ja IT-teenuste valdkonnajuht Janek Jaago on seda meelt, IT-turvalisuse tagamine eeldab ettevõttes mitmete tegurite samaaegset kasutamist: investeeringuid tehnilise poole ehk riist- ja tarkvarasse (nt tulemüür), personali pidevat koolitamist ja muidugi tarku otsuseid enne rünnaku toimumist. Primendi IT-teenuste ärikonsultandi Rene Kaalo sõnul hakkab ettevõtete digiturvalisuse üle juba üsna pea valvet pidama direktiiv NIS2. Direktiivi on vastu võtnud juba Leedu, Läti tegeleb protsessiga ning Eesti valmistab ette seaduseelnõu, millega seatakse ettevõtetele IT-turbe nõuded, mille täitmise eest vastutavad ettevõttes juhatuse liikmed. Saates räägivad Tele2 B2B võrguäri ja IT-teenuste valdkonnajuht Janek Jaago ja Primendi IT-teenuste ärikonsultant Rene Kaalo, millised IT-turbe investeeringud on vältimatud ja millal saab öelda, et investeeringud on piisavalt tehtud. Juttu tuleb ka sellest, milliseid nõudeid sisaldab NIS2 juhtkonnaliikme vastutus. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Janek Jaago ja Rene Kaalo. Fotod: erakogu.…
Saates "Digitark äri" räägime olulisel ja praktilisel teemal: ettevõtte ressursside raiskamisest ja tühjadest kuludest. Arutame saate külalistega ressursitõhususe kriitilisi aspekte, tuues elulisi näiteid, kuidas näiliselt väikesed raiskamised võivad aastas kasvada suurteks summadeks. Külalised selgitavad, millised on Eesti ettevõtete suurimad raiskamiskohad, kuidas neid kontrolli alla võtta ja kuidas raiskamise probleeme ennetada või lahendada. Alustame saadet mõtlemapanevate küsimustega. Üks tilkuv kraan võib aastas raisata kuni 10 000 liitrit vett. Kui lisada siia tühikäigul töötavad masinad, öösel põlevad tuled ja ebaefektiivsed protsessid, kaotavad Eesti ettevõtted aastas miljoneid eurosid hooletuse ja raiskamisega. Seega, kui palju maksab teie ettevõttele üks tühjalt põlev lamp aastas? Või kontorimasinad, mis töötavad ööpäev läbi ooterežiimil? Uurime saates ka andmete rolli ettevõtte kulude juhtimisel - kuidas ja milliseid andmeid koguda, nende kvaliteeti tagada ning kuidas neid efektiivselt kasutada ressursside optimeerimiseks ja kulude vähendamiseks. Küsime sedagi, kui palju võidaks näiteks üks Eesti väikeettevõte rahaliselt, kui ta vaataks üle kõik oma protsessid ja tõhustaks ressursikasutust. See summa on sedavõrd muljetavaldav, et paneks iga ettevõtja kukalt kratsima ja lahendusi otsima. Räägime ka tehnoloogia võimalustest ressursikasutuse monitoorimisel ja parendamisel. Saate lõpuosas küsime, kas ja kuidas saaks luua konkurentsieelist läbi ressursitõhususe. Saates on külas Marti Arak DeltaE Inseneribüroost ja EBS-i juhtivõppejõud Jari Kukkonen, kes on Lean-metoodika ekspert. Saadet juhib Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht. Fotol: Jari Kukkonen, Mare Timian ja Marti Arak. Autor: Andres Laanem…
Üha rohkem investoreid otsib võimalusi, mis pakuvad volatiilsete aktsiaturgude kõrval stabiilsust. See on andnud hoogu juurde börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatele erakapitalifondidele. INVL Family Office'i Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor räägib, kes võiks alternatiivsete investeeringute poole vaadata ning mida tuleks selle juures silmas pidada. Erakapitalifondid on suunatud pikaajalisele kasvule ja sõltuvad vähem turgude lühiajalistest kõikumistest. „Need fondid investeerivad ettevõtetesse, millel on juba tõestatud ärimudel, ning fondi meeskond aitab strateegilisi otsuseid suunata,” selgitab Rait Kondor. Seejuures pakuvad nad investoritele võimalust teenida turu keskmisest kõrgemat tootlust. Hiljuti kaasas INVL läbi investeerimisfondi Private Equity Fund II 305 miljonit eurot, mida hakatakse investeerima nii Baltikumi, Poola kui mujale Euroopasse. Lisaks plaanib fond teises voorus täiendavat raha kaasata. Saates räägib Rait Kondor lähemalt sellest, kellele erakapitalifondid sobivad, mis on minimaalse investeeringu summa, kui pika perspektiiviga investor arvestama peaks, kuidas erineb erakapitalifond iduettevõtetesse investeerimisest ning millised on investeerimisvõimalused Baltikumis. Saadet juhib Simo Sepp. Fotol Rait Kondor. Soto: Simo Sepp.…
Kaks Äripäeva jaekaubanduse TOPi jõudnud juhti tulevikku optimistlikult ei näe. Äripäeva jaekaubanduse edetabelis 11. koha saanud Selveri juhi Kristi Lompi sõnul käib 2025. aasta eelarve koostamine, mis rõõmustamiseks põhjust ei anna. "Kui eelmine aasta samal ajal eelarvet koostasime, siis tundus, et näeme päikest pilvede tagant. Järgmise aasta eelarvet tehes pole aga ühtegi põhjust olla numbrilises mõttes optimistlik," rääkis Lomp. Jaekuabanduse edetabelis esimese saja sekka mahtunud Humana juht Margus Suik prognoosib samuti, et 2025. aasta tuleb tavapärasest keerulisem. "See aasta oleme enam-vähem rahul ja näeme vaeva, et maksutõuse kliendi jaoks kompenseerida. Järgmine tuleb kindlasti eelmiste aastatega võrreldes keeruline," tõdes Suik. Saates rääkisime veel ka väiksematest kodupoodidest, mis Selveri juhi hinnangul pole sugugi minevik. "Kaubandus on väga mitmekesine, kus on ruumi nii suurematele kui väiksematele," tõdes ta. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi. Foto autor: Liis Treimann…
Seekordne saade viib kuulajad konverentsile puidutööstuse äriplaan 2024, kus avalikustati ka käesoleva aasta puidutööstuse TOP. Saates räägivad konkurentsivõimest ja investeerimisjulgusest puidutööstuse TOPi 52. kohal oleva liimpuidust akna- ja uksekomponente tootva Barruse tegevjuht Martti Kork ja 73. kohal oleva puitmaterjali termotöötlemisega tegeleva Thermoarena juht ja omanik Vahur Pindma, majandusprognoosi puidutööstuste vaatenurgast annab Swedbanki metsa- ja puidutööstuse sektorijuht Alvar Mällo. "Selle aasta kevadel oli lennuvälja tunne, et kohe hakkame lendama," räägib saates Vahur Pindma. Teine poolaasta võttis lennutunnet küll veidi maha, kuid mitte täiesti. "Ilmselt viimane kvartal võimaldab ikkagi tööd teha. Võib-olla isegi natuke ootusega, aga ma arvan, et see aasta läheb paremini kui mullu." Eelmine aasta oli ikka väga ränk, lisab Barruse tegevjuht Martti Kork. "Aasta tagasi ennustasin, et selle aasta TOPi võitja on see, kes esimesena luua ukse ette saab. Tulevik tundus ikka väga tume." Kork lisas, et tegelikult pole ka käesolev aasta palju parem, kuid "luuda ukse ette" panema ei hakata ja aasta lõpp võib tulla juba helgem. Saate pani kokku Toomas Kelt. Pildil Martti Kork ja Vahur Pindma, fotograaf Johanna Adojaan.…
"Palga kordasaamise üks oluline eeldus oli, et me ise tegime enamiku töödest läbi. Nii saime aru, kui palju võtab aega mingi töö tegemine," selgitas Pindi Kinnisvarahalduse seeniorpartner Kalev Roosiväli, miks nad on Tõnissoniga käinud lund lükkamas ja lehti riisumas. Kinnisvara korrashoiu sektor on silmitsi mitmete väljakutsetega, sealhulgas töötajate madala palgataseme, kaadrivoolavuse, klientide tagasiside ja digitaliseerimisega. Sektoris on madalad palgad jätkuvalt probleem. Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuhi Ronald Tõnissoni sõnul oli spetsialistide palga tõstmine paratamatu. “Viimase kahe aasta jooksul said välikoristajad kuskil 20–25protsendise palgatõusu, sisekoristajad 15, tehnohooldajad 20 ja kinnisvarahaldurid on saanud kõige kõrgema palgatõusu, kuskil 30 protsenti,” rääkis Tõnisson. Roosivälja sõnul on töötajad nüüd palgaga rahul, kuigi rahulolu uuringut veel tehtud pole. “Ma arvan, et personalispetsialist nahutaks meid sellepärast, kui me ütleme siin välja, et me arvame, et kõik on maru rahul.” Suusõnaliselt on Roosiväli spetsialistidelt aga kinnituse saanud. Puhastusteenindajate puhul loeb lisaks rahanumbrile Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu tegevjuhi Maili Kivirähki sõnul ka ettevõtte lisaväärtused. “Kui neile midagi ei sobi, lähevad nad teise ettevõttesse. Puhastusteenindajatel käib see ringlus. Kui kuskil mujal makstakse 100 eurot rohkem, läheb ta sinna, aga kui ettevõttel on tema jaoks lisaväärtused, ta ära ei lähe.” Kuula veel saatest olulistest trendidest nagu digitaliseerimine, automatiseermine, ESG ja kliendi tagasiside. Intervjueeris Ireene Kilusk. Foto: Raul Mee…
Saates räägime, et taristuehituse sektori tulevik sõltub riigi tellimustest, samuti ühiskonna mõtteviisi ning kliimaseaduse nõuetest. Teiselt poolt on ka ettevõtetel vaja muutustega kohaneda ja juurutada uusi tegevusi, et olla hea pikaajaline partner avalikule sektorile. TOPis teise koha võitnud elektri-, telekommunikatsiooni ja gaasivõrkude ehitaja Connecto juht Tanel Kutsar räägib, et tänavu on ettevõtte mõned valdkonnad juba hädas, nende suurima tellija Elektrilevi rahakott on tühi, enam ei tellita töid eelmise aastaga samas mahus ja segadust tuleviku osas on palju. Samuti on tulnud rohkem just roheenergiaga seotud projektide katkestusi, mis teeb tööde ja tööjõu pikaajalise planeerimise keeruliseks. Eesti suurim teedeehitaja Verston Grupi kaastegevjuht Jüri Tamm räägib, et taristuehituse tulevikku mõjutab enim kiiresti muutuv ühiskond, säästlikuma energia ja elektrisõidukite kasutamine ning tehisintelligent. „Ühelt poolt C02 tase maailmas tõuseb, teiselt poolt Euroopa Komisjon suurendab kulutusi jätkusuutliku transporditaristu arendamisele,“ tõi ta esile kaks olulist trendi. Järgmisel aastal on koostamisel tehnoloogia arendamise teekaardid, et ettevõtetel oleks lihtsam vähese heitega tehnoloogiaid katsetada. 2030ks aastal hakatakse hindama suuremate taristuobjektide C02 jalajälge ja riigihanked sisaldavad keskkonnahoidlikkuse kriteeriumit. Verston on seadnud endale eesmärgi, et vähendada 10 aastaga 2034. aastaks ettevõtte jalajälge 80% ja saada Euroopa juhtiv ettevõte jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajamisel. Kuidas Verston plaanib olla hea pikaajaline partner avalikule sektorile ja viia ellu vajalikke muutusi, sellest kuuletegi lähemalt saates. Fotol: Verston Grupi kaastegevjuht Jüri Tamm. Foto: Raul Mee…
Kuigi tööturg paistab peale vaadates stabiilne, siis ei pruugi kõik olla nii lilleline kui tundub. Mõned koondamised jäävad avaliku tähelepanuta, kuna töötajaid koondatakse pika aja jooksul, rääkis saates “Äripäeva TOP” Swedbanki juht Olavi Lepp. "Kollektiivse koondamise piir sõltub ettevõtte suurusest ning sellega kaasnevad ettevõttele mõned lisakohustused, sealhulgas ka töötukassa teavitamine," selgitas ta. Seega tundub Lepale, et võimalusel koondatakse kuu aja jooksul alla selle piiri, kuid koondamisi tehakse mitmel kuul järjest. "Sel juhul me ei kuule koondamisest töötukassast, vaid näeme lihtsalt ettevõtte töötajate arvu vähenemist pikema aja jooksul ja nii jäävad ilmselt avalikus ruumis mõned koondamised tähelepanuta," rääkis TOPi esimese koha saaja Swedbanki juht Olavi Lepp. Tööturu stabiilsus ja majanduslanguse puhul vähene koondamiste arv oli eelmiste majanduskriisidega võrreldult üllatav, kuid järgmisel aastal sellist optimismi ettevõtetel olla ei pruugi, rääkis Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi. "Kuigi kõik viitab sellele, et tööpuudus püsib endiselt madal, siis ma ei oleks üllatunud, et ka talvel ja nüüd järgmise aasta esimeses kvartalis näeme isegi rohkem koondamisi just sellepärast, et enam pole seda kannatamise ruumi ettevõtjatel," sõnas Hundimägi. Kuula saatest, mis on selliste töötajate tulevikuvõimalused, miks pangad eelmise aasta saja kõige edukama ettevõtte järjestuses esimesed kuus kohta hõivasid ning millised maakonnad olid veel peale Harjumaa tabelis esindatud. Külas on Swedbanki juht Olavi Lepp ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.…
Sulgemiste laine tekstiili- ja rõivatööstuses ei ole veel lõppenud ja varakevadel võib selguda veel ettevõtteid, kes Eestis tegevuse lõpetavad, rääkis A La Carte Uniformsi tegevjuht Kristiina Tikerpäe. "Olen suhelnud mõne tootjaga ja nad on väga äraootaval seisukohal. Nad on võib-olla juba paar hooaega tegelikult kogu aeg öelnud, et no nüüd vist varsti tuleb uksed kinni panna," rääkis ta. Siis on jälle võib-olla töö peale tulnud ja nad on siiski otsustanud jätkata, kuid lihtne ei ole. "Eesti tootjaid on ju siiski suuresti seotud Rootsi ja Soome klientidega ja kui nende müüginumbrid on kukkunud, siis ei tule ka tootmises nii suuri tellimusi. Ma olen kuulnud, et tellimused on palju väiksemad, kui nad vanasti olid," ütles Tikerpäe. Siiski paistab sektoris silma ka ettevõtteid, kellel läheb väga hästi. Tekstiili- ja rõivatööstuse TOPis esimese koha pälvinud Frictape kasvatas kasumit neljakordselt ligi 800 000 euroni ja müügitulu kolmandiku võrra ehk 3,25 miljoni euroni. Kuigi pealtnäha ei ole nööri, köie ja võrgulinade tootjal Frictape’il ja vormirõivastega tegeleval A La Cartel just palju ühist, kimbutavad neid samad probleemid. Kuula saatest, kuidas on ettevõtjad hakkama saanud nii mõnelegi teisele saatuslikuks saanud tarneahelate probleemidega, ESG survega ja kuidas kaitsetööstus sektori tippu veab. Saadet juhib Ireene Kilusk. Foto: Liis Treimann…
Saates räägime mitmest 2025. aastal jõustunud raamatupidamislikust muudatusest. Mikroettevõtete arv suureneb märkimisväärselt, sest nende kriteeriume on oluliselt leevendatud. Mikroettevõtted saavad esitada lihtsustatud aastaaruande. Samuti käsitleme isiklike autode maksustamist tööalase kasutuse korral ning räägime uuest komandeeringu päevaraha piirmäärast ja esinduskulude maksustamisest. Ekspertnõu jagab Enno Lepvalts raamatupidamisbüroost Vesiir, teda küsitleb Hando Sinisalu. Fotol Enno Lepvalts. Foto: erakogu.…
Transpordisektoris on energiasääst ja keskkonnamõju üha enam fookuses. Surve on järk-järgult sõiduvahendeid välja vahetada keskkonnasõbralikemate vastu, ent üleminekuajal on tarvis alternatiive. Neste lahendus on taastuvtoorainest vedelkütus, mida toodetakse jäätmetest ja jääkidest ning mille kasutamine säästab keskkonda. Neste on maailma suurim taastuvtoorainest vedelkütuste valmistaja, kellel on eri riikidest tuua näiteid selle edukast kasutuselevõtust, kuid laiadesse massidesse ei ole veel jõudnud. “Neid aspekte, mille poole Neste püüdleb, on märksa rohkem, kui me näiteks Eesti tanklates näeme. Me vastutame kogu tarneahela läbipaistvuse ja eetilise tootmise eest, peame börsiettevõttena oluliseks võrdset kohtlemist ja bioloogilist mitmekesisust,” rääkis Neste Eesti juhatuse liige ja õigusnõunik Ülle Tamme. Üheks põhjuseks, miks Neste tanklates Neste MY taastuvtoorainest valmistatud diislikütust tagasihoidlikult tarbitakse, on hinnavahe, aga ka vähene teadlikkus. “Võib öelda küll, et meie kliendid jagunevad kaheks ja ühed vaatavad väga täpselt seda hinnavahet,” nõustus Tamme. “Rääkides transpordikütustest, siis HVO liiki kütus on paraku maksustatud samaväärselt fossiilse diislikütusega ja kaheksa korda kõrgemini kui gaas. Sellises olukorras on palju tahta, et inimene ei hääleta ainult ratastega.” Üks meede, kuidas autostumist mõjutada ja muuta transport keskkonnasõbralikumaks, on mootorsõidukimaks. Kas uus maks on mõjutanud tarbijakäitumist tanklas? “Meile selles mõttes automaksu mõju ei ulatu, mõnes sektoris on sõitude maht isegi kasvanud. Pigem avaldab mõju üldpilt ehk maksud ja ebakindlus. See mõjutab hetkeajendil otsustatud sõite, kindlasti planeeritakse rohkem,” rääkis Neste äriklientide müügijuht Martin Õunap. Ta lisas, et veonduse poolel on näha isegi kasvutrendi, sest inimesed kasutavad toodete tellimiseks aktiivselt e-kanaleid. Automaks peaks pikemas perspektiivis suunama sõiduki välja vahetama keskkonnasõbralikuma vastu, kuid ka vahepeal on tarvis kestlikke lahendusi ning siinkohal on taastuvtoorainest diislikütus üks lahendusi. Selle laiemalt kasutusele võtmiseks on vaja turul sekkumist ja võrdsetel põhimõtetel kestlike kütuste toetamist. Regulatsioonidest, näidetest mujal maailmas ja paljudest teistest kestliku transpordiga seotud teemadest saab kuulda lähemalt sisuturunduslikust saatest „Jätkusuutlik ja roheline“ , kus teemat aitavad selgitada Neste Eesti juhatuse liige ja õigusnõunik Ülle Tamme ning äriklientide müügijuht Martin Õunap. Saatejuht on Esme Kassak.…
Saates "Nimed müügitahvlil" vaatavad Silver Rooger ja Mardo Kase Dominate Salesist tagasi viimasele kuuele kuule ja analüüsivad keerulisemaid müügialaseid olukordi. Kuidas leida tasakaalu ülikiirel perioodil, kui kõik võimalused on korraga laual? Mis juhtub, kui hea kliendisuhe katkeb juhtkonnavahetuse tõttu? Kas ja kuidas on võimalik päästa kliendisuhteid, kui uus otsustaja ei jaga eelmise entusiasmi? Juttu tuleb sellest, miks on oluline kiiresti reageerida juhi või kontaktisiku vahetusele ning kuidas vältida potentsiaali raiskamist, kui oled ülekoormatud. Samuti arutame, kuidas kasutada sotsiaalset tõestust müügiprotsessis – miks lihtsalt väita, et „kliendid on rahul“, ei ole piisav ning kuidas jutustada mõjusamaid kliendilugusid, mis aitavad ostjal enesekindlamalt otsuseid teha. Kuulajatele pakutakse saates praktilisi soovitusi, kuidas hallata müügisuhteid, vältida müügitöö saboteerimist oma mõtteprotsessidega ning leida tasakaal kiire kasvuperioodi ja pikaajaliste klientide hoidmise vahel. Kuula saadet ja saa praktilisi nippe, kuidas paremini juhtida oma müügiprotsesse ja kliendisuhteid! Foto: pexels.com…
„Tundub, et oleme jõudnud põhja, kuid edasise osas väga optimistlik ei oleks,“ selgitab saates ”Tööandjate tund“ Rahva Raamatu juht Rain Siemer. „Valdav emotsioon on ikkagi hirm ja ebakindlus. Ei tea täpselt, mis muudatused veel tulevad, kuidas mõjutavad maksumuudatused tarbija käitumist ja inimesed ei tea, mis nende rahakotiga sel aastal juhtuma hakkab,” ütles Siemer. Ehkki majanduselt oodatakse taas kohe-kohe taastuma hakkamist, siis saatesse kogunenud ettevõtjad on tuleviku osas ebakindlad. Kuidas tõsta nii ettevõtjate kui inimeste kindlustunnet, kuidas kasvatada ettevõtete konkurentsivõimet, miks ja kuidas peaks riigirahanduse korda tegema, mis on riigi roll majanduse arengus ning kas ettevõtjad ikka vinguvad end vaeseks, sellest tuleb saates juttu. Saates kõnelevad KC Energy juht Mihkel Loorits, Gofore juht ja ITLi juhatuse liige Tuuli Pärenson ning Rahva Raamatu juht Rain Siemer. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit. Fotol Rain Siemer, Tuuli Pärenson ja Mihkel Loorits. Foto: Rivo Sarapik.…
"Eetris on turundusuudised" saates räägib Tartu Ülikooli turundusprofessor Andres Kuusik neuroturundusest – teadusest, mis aitab mõista, kuidas tarbijad turundusele tegelikult reageerivad. Kuusik selgitab põhjalikult, kuidas neuroturunduse labor mõõdab ja analüüsib tarbijate alateadlikke reaktsioone, kasutades pilgujälgimist ja näoväljenduste analüüsi. "Inimesed ei pruugi ise täpselt teada, miks nad teatud viisil ostuotsuseid langetavad, kuid keha reaktsioonid annavad sellest aimu," räägib Kuusik. Näiteks pilgujälgimise tehnoloogia võimaldab kindlaks teha, millised reklaami- või pakendielemendid haaravad tähelepanu ning kas brändi sõnum jõuab tegelikult kohale. Samuti on võimalik mõõta emotsioone, mis tekivad toodet või reklaami vaadates, ning seeläbi paremini mõista tarbijate eelistusi. Ühtlasi käsitletakse kauplusesisese ostukäitumise uuringute tulemusi, sealhulgas seda, kuidas poeriiuli paigutus ja visuaalid mõjutavad ostuotsuseid. Lisaks räägitakse emotsioonide rollist reklaamis ning arutleti šokireklaamide ja positiivsete emotsioonidega kampaaniate mõju üle. Kuusik esineb ka Eesti suurimal turunduskonverentsil Password 2025, kus keskendutakse turunduse lõbusamale poolele. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Saatejuht Keit Alev ja Tartu Ülikooli turundusprofessor Andres Kuusik. Allikas: Äripäev…
مرحبًا بك في مشغل أف ام!
يقوم برنامج مشغل أف أم بمسح الويب للحصول على بودكاست عالية الجودة لتستمتع بها الآن. إنه أفضل تطبيق بودكاست ويعمل على أجهزة اندرويد والأيفون والويب. قم بالتسجيل لمزامنة الاشتراكات عبر الأجهزة.