Sarja toimetab Kersti Inno.
Trippiv tunnike kodumaiste ja kaugemate helide paradiisis.Muusikalisi muinasjutte täiskasvanutele punuvad parajaks Erkki Tero ja Janek Murd.
Ajaloosaade "Eesti lugu" uurib Piret Kriivani juhtimisel, kas müüdil vana hea Rootsi aja kohta on alust. Saade on Vikerraadio eetris laupäeviti kell 13.05 "Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud.Loe siit. 2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadus ...
Alates 8. jaanuarist 2018 kell 7.55.
Saade tutvustab ajakirjanduse toimimist, selgitab toimetuslike otsuste tagamaid ning annab ülevaate kuulajate-vaatajate tagasisidest rahvusringhäälingu programmidele. Stuudioarutelude keskmes on rahvusringhääling, aga vaadeldakse ka laiemat meediapilti, mille osa rahvusringhääling kui avalik-õiguslik meediakanal on. Saadet viib läbi rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk. Saade on eetris kord kuus neljapäeviti kl 14.05, kordus kl 19.05. Kontakt: meediatund@err.ee, tel 6 1 ...
E
Eesti lugu


1
Eesti lugu. Äratulek. Mihhail Gorbatšov
41:20
41:20
التشغيل لاحقا
التشغيل لاحقا
قوائم
إعجاب
احب
41:20
Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1985. aasta märtsis ei mõelnud Kremlis keegi sisulisele poliitilisele pöördele. Esialgu oli ikkagi kõige olulisem majanduslik olukord: poeletid olid tühjad, inimeste elujärg oli allapoole igasugust arvestust. Gorbatšovi muudatuste esmane mõte oli ikkagi hakata majandust edendama."…
Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu usub, et meie seelikute värvides ja triipudes on "omalaadne ajasild või purre, mis ühendab meid vaaremade ilumeele ja ka mingisuguste sõnumitega."بقلم (Vikerraadio)
Trippiv tunnike kodumaiste ja kaugemate helide paradiisis.بقلم (Raadio 2)
E
Eesti interpreedid


1
Eesti interpreedid: Bariton Rauno Elp viiekümnesena
54:44
54:44
التشغيل لاحقا
التشغيل لاحقا
قوائم
إعجاب
احب
54:44
Rahvusooperi Estonia üks juhtivaid baritone Rauno Elp tähistab 21. veebruaril 50. sünnipäeva. Kersti Inno vestleb juubilariga tema elust ja loomingulisest tegevusest. Eetris pühapäeval, 21. veebruaril kell 9 ja kolmapäeval, 24. veebruaril kell 21.بقلم (Klassikaraadio)
Ristiusust inimese igapäeva elus 16. ja 17. sajandil reformatsioonisündmuste ajal ja järel, inimeste omavahelistest suhetest, uutest elu- ja koraalinormidest, muutustest naisterahva elus ja sellest, kuidas vaeste eest hakati uut moodi hoolitsema, räägib Inna Põltsam Jürjo Tallinna Ülikoolist.بقلم (Vikerraadio)
Tänases raadiosaates Eesti Pops on külaline. Räägime Genka ja DEW8 värskest albumist "Oleg", kuulame muusikat sellelt ja ka teistelt ketastelt, mille saatekülaline kaasa rebib. Riimi ja biiti kell 21 R2s.بقلم (Raadio 2)
Memoriaalkunsti säravamatest ja põnevamatest näidetest Niguliste kirikus, Toomkirikus ja teistes Eestimaa kirikutes räägib Kunstiakadeemia professor Krista Kodres.بقلم (Vikerraadio)
M
Meediatund


1
Meediatund. Isikuandmed ja koroonainfo
50:17
50:17
التشغيل لاحقا
التشغيل لاحقا
قوائم
إعجاب
احب
50:17
Millised on reeglid telefonivestluste salvestamise ja avaldamise kohta? Kas ajakirjanik võib internetist võtta teie foto ja selle avaldada? Selgitab andmekaitse inspektsiooni jurist Liisa Ojangu.بقلم (Vikerraadio)
E
Eesti lugu


1
Eesti lugu. Kas demokraatia tagab julgeoleku?
47:09
47:09
التشغيل لاحقا
التشغيل لاحقا
قوائم
إعجاب
احب
47:09
Ajaloodoktor Ago Raudsepp(alumisel fotol ): "Ühel pool on vaba maailm Ameerika Ühendriigid, kes ei tunnustanud 1940. aastal Eesti iseseisvuse võtmist vaatamata sellele, et me ei hakanud vastu, et me ei olnud demokraatlikud, ja teisel pool on tänapäeva Venemaa ajaloolased, kes ütlevad et tegemist ei olnud okupatsiooniga just selle pärast, et me ei o…
Kodumaist ambienti ja muud ollust.بقلم (Raadio 2)
Marten Seppel: "Suur näljahäda oli ilmseselgelt küla ehk maa probleem ja kriis." Tartu Ülikooli varauusaja kaasprofessor Marten Seppel kahtleb väga selles, et ükski mõisnik oleks nälga surnud. Saates on juttu sellest, missuguste tagajärgedega lõppes 1696. ja 1697. aastal Eesti- ja Liivimaad tabanud näljahäda.…
Tänane Eesti Pops võtab kokku muusikaliselt väga viljaka jaanuarikuu ja pähkleid veereb veel juurde ka eelmisest aastast - Alfa Collective, EiK/Luurel Varas, Genka & DEW8, marp$, kohver & Sip€lga 14, Vesikas & Fofkin, Lukamon, väike kelder, Mari Kalkun, Joosep Kõrvits, wondering o, Ruutu Poiss, Andres Lõo, Misha Panfilov jt.…
Tartu Ülikooli varauusaja kaasprofessor Marten Seppel (alumisel fotol): " 17. sajandi lõpu näljahäda oli võibolla tõesti esimene poliitiline näljahäda juba kaasaegsete silmis, kuna näljahäda puhkemisele otsiti poliitilisi põhjusi." Balti aadel püüdis näljahädale toetudes saada Rootsi kuningalt kõikvõimalikke järelandmisi, näljahäda püüti poliitilis…
E
Eesti Pops


1
Eesti Pops. Janek Murd, külas Ruutu Poiss
1:00:00
1:00:00
التشغيل لاحقا
التشغيل لاحقا
قوائم
إعجاب
احب
1:00:00
Tänane pops on taas üle pika aja intervjuusaade ja meil on külas mitmekülgselt andekas looja Jan Tomson aka Ruutu Poiss. Räägime tema värskest albumist "Palav aed", loomulikult kuulame seda ja ka muud muusikat, mille Jan kaasa võtab. Jutte ja laule niipalju, kui mahub tunni sisse.بقلم (Raadio 2)
E
Eesti lugu


1
Eesti lugu. Christian Ackermann Nigulistes
50:18
50:18
التشغيل لاحقا
التشغيل لاحقا
قوائم
إعجاب
احب
50:18
Eesti barokiajastu suure meistri Christian Ackermanni nikerdatud Kristused, Peetrused ja Paulused, Moosesed ja Ristija Johannesed, voorused ja inglid Tallinnas Niguliste kirik-muuseumis ei ole tavalised museaalid – ühe või teise muuseumi kogust pärit eksponaadid.بقلم (Vikerraadio)
Eetrisse läheb viimane osa suurejoonelisest kolmikkokkuvõttest eelmise aasta parimatest kodumaistest viisidest ja viisiketrajatest. vokiratast veeretavad Erkki Tero ja Janek Murd.بقلم (Raadio 2)
E
Eesti lugu


1
Eesti lugu. Vaktsineerimisest maailmas ja meil
46:08
46:08
التشغيل لاحقا
التشغيل لاحقا
قوائم
إعجاب
احب
46:08
Meditsiiniajaloolane Ken Kalling: "Eestisse jõudis vaktsineerimine maailmast üsna ruttu. Kaks ja poolsada aastat tagasi kasutasid mõned kohalikud arsti ja mõisnikud variolatsiooni meetodit, see tähendab, et inimrõugete villidest pärit materjali kanti üle tervetele."بقلم (Vikerraadio)
Aasta esimene Eesti Pops jätkab eelmise aasta kokkuvõtte lainel - vahvat muusikat tuli ja seda ilu ei sünni patta panna - edetabeldamist ei ole ja aastapikkune helivorst jätkub ka veel järgmises saates!بقلم (Raadio 2)
E
Eesti lugu


1
Eesti lugu. Christian Ackermanni meistriteosed
46:41
46:41
التشغيل لاحقا
التشغيل لاحقا
قوائم
إعجاب
احب
46:41
Koeru kiriku krutsifiks (fotol) on üks Christian Ackermanni suuremaid šedöövreid. Töö on Ackermanni uurijate hinnangul võrreldav kunstniku tippteose Tallinna toomkiriku kuningliku altari figuuridega. Tallinna Linnaarhiivi ajaloolane Triin Kröönström: "Meil on väga palju kirikuid, kus on Christian Ackermanni tööd säilinud tänase päevani ja nad on su…
E
Eesti Pops


1
Eesti Pops. Janek Murd ja Erkki Tero
59:26
59:26
التشغيل لاحقا
التشغيل لاحقا
قوائم
إعجاب
احب
59:26
Tänane Eesti Pops muutub kord aastas Eesti Topsiks ja võtab kokku selle aasta olulisemad ja kõrvapaitavamad kodumaised palad ja plaadid - midagi edetabeldama ei hakka, keegi pingi lõppu kõlkuma ei jää ja laiendatud versioonina jätkub 2020 muusikaasta sügavamate hoovuste esiletoomine ka kahes järgnevas aastaalguse popsisaates. Imetabaselt on seekord…
E
Eesti lugu


1
Eesti lugu. Vabameister Christian Ackermann
44:13
44:13
التشغيل لاحقا
التشغيل لاحقا
قوائم
إعجاب
احب
44:13
Eesti barokiajastu kõmuliseimat ja andekaimat puunikerdajat Christian Ackermanni sõimati pööningujäneseks ja austati, võrreldes teda antiiksulptori Pheidiasega. Tallinna Linnaarhiivi ajaloolane Triin Kröönström: "Meil on väga palju kirikuid, kus on Christian Ackermanni tööd säilinud tänase päevani ja nad on suurepärased tänapäevani!"…
بقلم (Raadio 2)
Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht. Vabahärra Pontus De la Gardie saabus sõjaväe eesotsas Eestisse 1581. aasta suvel Soomest. Ta juhatas 1580–1583 Liivimaa sõjas Rootsi väge. Pontus De la Gardie oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner.بقلم (Vikerraadio)
بقلم (Raadio 2)